Juuksed langevad pärast COVIDi põdemist välja? Põhjuseks võib olla haigusega seotud stress

COVID-19-pandeemia (ja viimasel ajal viiruse omikrontüvi) on meile muretsemiseks paljugi põhjust andnud. Liikumispiirangud, maskikohustus ja sotsiaalne distantseerumine – oleme teinud kõik endast oleneva, et vältida väga nakkusohtlikku koroonaviirusesse haigestumist või teiste nakatamist. Selline lisastress paneb lausa juuksed peast kukkuma… sõna otseses mõttes!

Kui olete märganud tavalisest suuremat juuste väljalangemist, võib teil tekkida küsimus: kas juuste hõrenemine on COVIDi kõrvalnäht?  Kui juuksed langevad välja, Te ei ole ainuke. Teadlased on täheldanud pandeemiast tulenevat ebatavalist nähtust: juuste liigset väljalangemist. Kuid paanikaks pole põhjust – see ei ole tõenäoliselt püsiv ja COVIDile järgnevale juuste hõrenemisele leidub ravivõimalusi.

Kas COVID võib juuste hõrenemist põhjustada? 

Teeme ühe asja selgeks: juuste hõrenemine ei kuulu COVID-19 esmaste sümptomite hulka ja tõenäoliselt ei põhjusta seda otseselt viirus, kuid nende vahel on siiski korrelatsioon.

COVID-19 ja juuste hõrenemise seoseks on haiguse või nakatumisega seotud stress. Juba kaua on teatud, et kõrge füsioloogiline stressitase võib viia juuste väljalangemise kiirenemiseni. Kui inimesed peavad üleilmse pandeemia tõttu taluma stressihormoonide suurenenud taset oma vereringes, pole ime, et üha rohkem inimesi kogeb stressiga seotud juuste väljalangemist.  Seda juuste väljalangemise tüüpi nimetatakse telogeenseks juuste väljalangemiseks.

Teine meditsiinikirjanduses mainitud huvitav võimalik seos COVIDi ja juuste hõrenemise vahel on see, et androgeense alopeetsiaga (tavakeeles meestüüpi juuste väljalangemisega) seostatavaid geene kandvad mehed võivad olla COVID-19-nakkuse ja/või raskema haigestumise suhtes vastuvõtlikumad. Browni ülikooli teadlaste (ja ka muude uurijate) varased tähelepanekud viitavad sellele, et seda nähtust tasub edasi analüüsida, ja see on hetkel üks aktiivse kliinilise uurimistöö teemadest [1].

Omikron ja juuste väljalangemine 

Kuigi koroonaviiruse omikrontüvi näib olevat teistest leebem – eriti vaktsineeritute puhul –, on mõned haigestunud teatanud juuste väljalangemisest haiguse lõpufaasis. Sellele paistab leiduvat lihtne seletus. American Academy of Dermatology Association’i teatel on juuste väljalangemine pärast kõrget palavikku tavapärane.

Seega võib juuste väljalangemine tuleneda COVID-19-st kahel eri viisil:

• Osal koroonaviiruse omikrontüvega (või mis tahes tüvega) nakatumise juhtudel esinev kõrge palavik võib muuhulgas põhjustada juuste välja langemist mõni nädal kuni kolm kuud pärast nakatumist [2, 3].

• Kaudseks põhjuseks võib ka olla COVID-19-pandeemia põhjustatud krooniline stress, mis võib viia juuste väljalangemise suurenemiseni igaühe puhul, sõltumata sellest, kas ta on kunagi nakatunud.

Stress ja juuste väljalangemine 

 Kuigi juuste väljalangemist ei loeta COVID-19 otseseks kõrvalnähuks, on stressist tulenev juuste hõrenemine reaalne seisund, mida on uuritud juba aastakümneid [2]. Stressiga seotud juuste väljalangemine on tavaliselt seotud ühega kolmest tervisehäirest.  Need varieeruvad molekulaarsest tasandist kuni omaenda juuste kompulsiivse välja tõmbamiseni.  Näited stressiga seotud juuste väljalangemise tüüpidest:

• Koldeline alopeetsia – see stressiga seotud juuste väljalangemise tüüp esineb juhul, kui immuunsüsteem hakkab äärmusliku stressi mõjul karvanääpse ründama.

• Telogeenne juuste väljalangemine – stress, kõrge palavik ja mitmed muud haigusseisundid võivad viia karvanääpsud puhkeseisundisse (nn telogeensesse faasi). Mõne aja pärast väljuvad karvanääpsud puhkefaasist ja karvad hakkavad suuremal hulgal välja langema.

• Trihhotillomaania – kontrollimatu juuste või kehakarvade välja tõmbamine stressi või traumeeriva olukorra puhul.

Väga tõenäoliselt on COVID-19 lihtsalt järjekordne stressitegur nüüd, kus me kõik alles kohaneme selle uutmoodi eluga. Kuid on ka häid uudiseid: stressiga seotud juuste hõrenemine on enamasti ajutine ja tagasipööratav, kui seda põhjustavat haigusseisundit ravida ja oma elustiili muuta [2].

Telogeenne juuste väljalangemine ja COVID 

Üht eelpool kirjeldatud stressiga seotud juuste hõrenemise tüüpidest nimetatakse telogeenseks juuste väljalangemiseks. Telogeenset juuste väljalangemist seostatakse COVID-19-pandeemia, haigestumisega kaasneva palaviku ja mitme muu haigusseisundiga.

Telogeenne juuste väljalangemine erineb koldelisest alopeetsiast. Koldelise alopeetsia korral ründab immuunsüsteem karvanääpse, kuid telogeense juuste väljalangemise korral lähevad karvanääpsud enneaegselt puhkefaasi üle. Mõlemad põhjustavad juuste hõrenemist, aga mehhanismid on erinevad [2, 4].

Stressiga seotud juuste hõrenemist esineb nii meestel kui ka naistel. Juuste hõrenemist võivad põhjustada ka olulised elusündmused nagu näiteks sünnitus või haiglaravil viibimine. On teada, et stress tõstab vereringes stressihormoonide, näiteks kortisooli taset. Ülemaailmset pandeemiat arvesse võttes ei ole ime, et stressiga seotud juuste hõrenemine tabab üha rohkem inimesi.

Stressi põhjustatud juuste hõrenemine: kui kaua see kestab? 

Juuste hõrenemine algab tavajuhul mõni nädal kuni kolm kuud pärast seda käivitavat sündmust, milleks võib olla näiteks raske infektsioon. See kestab enamasti kuus kuni üheksa kuud [4]. Juuste hõrenemine näib eriti sageli esinevat nn pika COVIDi all kannatavatel patsientidel [4].

Stressiga seotud juuste hõrenemist põhjustab põletik, mis võib juuste kasvutsüklit mõjutada. Juuste kasvutsükkel koosneb neljast eri faasist  [5, 6].

Juuksekarva kasvu neli faasi 

1. Anageenne faas – kasvufaas. Mis tahes ajal on 90% juuksekarvadest kasvufaasis [6].

2. Katageenne faas – üleminekufaas. Kasvufaasi lõpus tõmbub karvanääps kokku ja karva kasv aeglustub. See hakkab karvanääpsu põhjast eralduma. U 5% juuksekarvadest on mis tahes ajal selles faasis.

3. Telogeenne faas – puhkefaas. Karv ei lange veel välja, kuid ei kasva enam. Tavajuhul on selles faasis 10–15% juuksekarvadest.

4. Eksogeenne faas – väljalangemisfaas. Uus karv hakkab kasvama ja vana langeb välja. Normaalne juuste väljalangemine on u 50-100 juuksekarva päevas.

Pideva stressi korral võivad juuksekarvad puhkefaasi üle minna ja seejärel välja langeda. Kui pikaajalist stressi ei leevendata, võib see viia kroonilise telogeense juuste väljalangemiseni.

Abinõud stressiga seotud juuste hõrenemise vastu 

Õnneks on stressiga seotud juuste hõrenemine ajutine ja tagasipööratav, kui ravitakse seda põhjustanud haigusseisundit.  Stressi ja selle nähtude vastu võivad aidata stressi leevendamise tehnikad nagu näiteks kehaline tegevus, mediteerimine ja piisav uni.

Samuti on tähtis tagada, et saaksite toidust piisavalt toitaineid. Valk, D-vitamiin ja raud ning muud vitamiinid ja kofaktorid on juuste kasvule olulised. Vahel võib olla raske tuvastada, kas organism saab juuste kasvu soodustamiseks piisavalt karvakasvuga seotud mikrotoitaineid, näiteks biotiini, niatsiini ja tsinki.

Juustekao vastu aitab võidelda ka BosleyMD. Bosley tootevalik hõlmab erinevaid vegan-, sulfaat- ja parabeenivabu šampoone ja palsameid, intensiivseid hooldustooteid peanahale ning kliiniliselt tõestatud juuste taastamise võimalusi. Bosley pakub lahendusi igas vanuses naistele ja meestele. Tutvu Bosley juuste kasvu taastamist soodustavate lahendustega  SIIN.

[1]Clark, B. (08.04.2020). Hypothesis: Is COVID-19 severity tied to hair loss? Vaadatud 21.07.2020

[2]Daniel K. Hall-Flavin, M. (05.04.2019). Can stress make you lose your hair? Vaadatud 21.07.2020

[3]Morris, C. (14.01.2022). COVID patients are seeing excessive hair loss after infection. Fortune. Vaadatud 23.02.2022.

[4]Sharquie, K. E., & Jabbar, R. I. (2021). COVID-19 infection is a major cause of acute telogen effluvium. Irish journal of medical science, 1–5. Advance online publication. Vaadatud 17.02.2022. https://doi.org/10.1007/s11845-021-02754-5.

[5]Cobb, C. (25.09.2020). What Are the Four Stages of Hair Growth? Vaadatud 23.02.2022. https://www.healthline.com/health/stages-of-hair-growth.

[6]Burg, D., Yamamoto, M., Namekata, M., Haklani, J., Koike, K., & Halasz, M. (2017). Promotion of anagen, increased hair density and reduction of hair fall in a clinical setting following identification of FGF5-inhibiting compounds via a novel 2-stage process. Clinical, cosmetic and investigational dermatology, 10, 71–85. Vaadatud 23.02.2022. https://doi.org/10.2147/CCID.S123401. 

Koostanud BosleyMD

Toimetanud dr Ken Washenik, M.D., Ph.D